EESTI MUUSIKATEADUSE SELTSI PÕHIKIRI
Uuendatud 21. novembril 2011. aastal
I ÜLDSÄTTED
1.1. Mittetulundusühingu nimeks on Eesti Muusikateaduse Selts (edaspidi “selts”). Seltsi nime tõlgitakse:
– Estonian Musicological Society;
– Estnische Gesellschaft für Musikwissenschaft.
1.2. Selts on asutatud 18. märtsil 1992. aastal määramata tähtajaks.
1.3. Seltsi asukoht on Eesti Vabariik, Tallinna linn.
1.4. Selts on mittetulundusühinguna eraõiguslik juriidiline isik, mis oma tegevuses juhindub Eesti Vabariigi seadustest, asutamislepingu otsustest, käesolevast põhikirjast ja muudest sellekohastest õigusaktidest.
1.5. Seltsi eesmärgiks on:
– äratada huvi muusika uurimise vastu ja toetada kõigi muusikateaduse valdkondade viljelemist Eestis;
– edendada muusikateadlaste ja muusikateaduse vastu huvi tundvate inimeste omavahelist akadeemilist suhtlemist.
1.6. Oma eesmärkide saavutamiseks selts:
– korraldab aastas vähemalt kaks ettekandekoosolekut ja neist vähemalt ühe Tartus;
– annab välja infolehte ja teaduslikke toimetisi;
– korraldab konverentse, kursusi ja muid üritusi, mis on olulised muusikateadusliku elu edendamiseks;
– peab oma liikmete tarvis raamatukogu;
– suhtleb teiste rahvuslike ja rahvusvaheliste muusikateaduslike organisatsioonidega. Neisse liikmeks astumise otsustab üldkoosolek.
1.7. Seltsi põhitegevuseks ei ole majandustegevuse kaudu tulu saamine ja tema tegevuse põhimõteteks on:
– liikmete hääleõiguse võrdsus;
– liikmelisuse vabatahtlikkus ja mitteüleantavus;
– liikmete ainult põhikirjast tulenevad kohustused ühingu ees;
– liikmete õigus avalduse alusel ühingust välja astuda;
– liikmete vahel mittejaotatava vara, tulu, kasumi ja kapitali olemasolu.
1.8. Selts võib omandada varalisi ja mittevaralisi õigusi ning kanda kohustusi, tal on vara, iseseisev bilanss, oma sümboolika ja pitsat.
1.9. Selts vastutab oma kohustuste täitmisel kogu oma varaga. Seltsi liige vastutab ühingu kohustuste täitmise eest oma varalise osaluse piires.
1.10. Seltsi majandusaasta algab 1. oktoobril ja lõpeb 30. septembril.
II LIIKMELISUS
2.1. Seltsi liikmeks võib olla iga füüsiline või juriidiline isik, kes tunneb huvi muusikateaduse vastu ning on muudes akadeemilise elu valdkondades tehtava tööga eesti muusikateaduse edendamisele kaasa aidanud ning kes vastab käesoleva põhikirja nõuetele.
2.2. Seltsil on järgmised liikmekategooriad:
– tegevliige: professionaalsed muusikateadlased või isikud, kes muudes akadeemilise elu valdkondades tehtava tööga eesti muusikateaduse edenemisele kaasa on aidanud;
– auliige: isikud, kellel on erilisi teeneid eesti muusikateaduse edendamisel;
– toetajaliikmed: isikud, kes tunnevad huvi muusikateaduse vastu ning soovivad seltsi tema eesmärkide saavutamisel oma tegevusega toetada.
2.3. Seltsi tegev- või toetajaliikmeks vastuvõtmise ning taotlejale omistatava liikmekategooria otsustab juhatus soovija kirjaliku avalduse ning seltsi kahe liikme kirjaliku soovituse alusel kuu aja jooksul alates avalduse esitamisest.
2.4. Seltsi auliikmeks vastuvõtmise otsustab üldkoosolek juhatuse ettepanekul.
2.5. Seltsi liikmelisus on seotud liikmemaksuga, mille suurus otsustatakse üldkoosolekul ja mida on kohustatud maksma seltsi tegev- ja toetajaliikmed.
2.6. Seltsi liige võidakse seltsist välja arvata, kui ta:
– ei ole 3 aasta jooksul tasunud ettenähtud liikmemaksu (v.a. auliikmed);
– korduvalt rikub seltsi põhikirja või kahjustab seltsi tegevust olulisel määral.
2.7. Seltsi otsuse liikme väljaarvamise kohta teeb juhatus vastaval juhatuse koosolekul ning otsus jõustub, kui see on tehtud koosolekul osalevate 2/3 juhatuse liikmete hääleenamusega. Seltsist väljaheitmise põhikirja vastu eksimise tõttu otsustab üldkoosolek.
2.8. Juhatuse otsuse liikme väljaarvamise kohta võib liige edasi kaevata seltsi üldkoosolekule seaduses ettenähtud korras ja nõuda enda väljaarvamise otsustamist üldkoosoleku poolt.
III LIIKMETE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
3.1. Seltsi liikme õigused ja kohustused sätestatakse seaduses ja käesoleva põhikirjaga.
3.2. Seltsi liikmetel on õigus:
– osa võtta üldkoosolekust hääleõigusega, kusjuures toetajaliikmel on õigus võtta üldkoosolekust osa sõnaõigusega;
– valida ja olla valitud seltsi juhtimis- ja kontrollorganitesse (v.a. toetajaliikmed);
– saada teavet seltsi tegevuse kohta.
3.3. Seltsi liige on kohustatud:
– täitma põhikirja nõudeid ja seltsi juhtorganite seaduspäraseid otsuseid ning hoiduma seltsi eesmärkide ohustamisest;
– õigeaegselt tasuma makseid seltsi juhtorganite poolt näidatud suuruses ja tähtajal.
IV ÜLDKOOSOLEK
4.1. Seltsi kõrgeimaks organiks on selle liikmete üldkoosolek.
4.2. Üldkoosolek toimub vähemalt kord kalendriaastas korralise aastakoosolekuna.
4.3. Üldkoosolek võtab vastu otsuseid kõikides seltsi juhtimise küsimustes mida ei ole seaduse või käesoleva põhikirjaga antud juhatuse või seltsi muu organi pädevusse.
4.4. Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
– põhikirja muutmine;
– eesmärgi muutmine;
– juhatuse liikmete määramine;
– seltsi auliikmete valimine ning nende seltsist väljaarvamine;
– muude põhikirjaga ettenähtud organite liikmete valimine;
– seltsi liikmemaksu suuruse määramine igaks aastaks;
– aruande saamine seltsi tegevuse kohta ja juhtnööride andmine juhatusele;
– seltsi aastaaruannete kinnitamine;
– juhatuse või muu organi liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes seltsi esindaja määramine;
– seltsile kuuluvate kinnisasjade ja registrisse kantavate vallasasjade võõrandamise ja asjaõigustega koormamise otsustamine ning tingimuste määramine nimetatud tehinguteks;
– seltsi vabatahtliku lõpetamise otsustamine ja likvideerijate määramine;
– muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud seltsi teiste organite pädevusse.
4.5. Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus seaduses ja käesolevas põhikirjas ettenähtud juhtudel ja korras.
4.6. Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 10% seltsi liikmetest.
4.7. Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut käesoleva põhikirja punktis 4.6. nimetatud asjaoludel kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku kokku kutsuda samas korras juhatusega.
4.8. Üldkoosoleku aeg ja päevakord teatatakse kõigile seltsi liikmetele kirjalikult vähemalt kaks (2) nädalat ette. Samaks ajaks peavad olema valmis kõigi koosolekul arutusele tulevate õigusaktide projektid ning kõigil seltsi liikmetel peab olema võimalus nendega tutvuda.
4.9. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui selles osaleb või on esindatud 2/10 seltsi hääleõiguslikest liikmetest ja käesoleva põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet. Kui vajalik kvoorum puudub, peab juhatus kokku kutsuma uue üldkoosoleku, mis toimub mitte varem, kui 7 päeva ja hiljemalt 14 päeva pärast esimest üldkoosolekut. See üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui kohale on tulnud vähemalt üks (1) seltsi liige.
4.10. Välja arvatud käesoleva põhikirja punktides 4.11., 4.12. ja 4.13. toodud juhud, otsustatakse üldkoosolekul küsimused osalenud liikmete lihthäälteenamusega.
4.11. Seltsi tegevuse eesmärgi muutmiseks on vajalik kõigi seltsi liikmete nõusolek.
4.12. Seltsi põhikirja muutmiseks ja täiendamiseks on vajalik 3/4 üldkoosolekul osalenud või esindatud liikmete nõusolek.
4.13. Seltsi tegevuse vabatahtlikuks lõpetamiseks on vajalik 4/5 üldkoosolekul osalenud või esindatud liikmete nõusolek.
V JUHATUS
5.1. Seltsil on juhatus, mis juhib ja esindab seltsi igapäevases tegevuses.
5.2. Juhatusse valitakse üldkoosolekul salajasel hääletamisel häälte enamusjärjekorraga viis (5) liiget voliajaga kolm (3) aastat. Kui mõni juhatuse liige voliaja kestel juhatusest lahkub, kutsutakse juhatusse häältelugemisprotokolli järgi järgmine kandidaat.
5.3. Juhatuse pädevusse kuulub:
– seltsi tegev- ja toetajaliikmete vastuvõtmine ning väljaarvamine;
– liikmete registri pidamine;
– seltsi töötajate töölevõtmine ning vabastamine;
– majandusaasta aruande ja eelarve, samuti tegevuskava ja -aruande koostamine ning üldkoosolekule esitamine;
– seltsi raamatupidamise korraldamine vastavalt raamatupidamise seadusele ning aruannete esitamine üldkoosolekule vastavalt seadusele;
– seltsi poolt väljaantavate stipendiumide määramine;
– seltsi üritustele korraldaja või korraldustoimkonna kinnitamine ja neile teatud ülesannetes seltsi nimel esinemiseks volituste andmine;
– seltsi nime all kirjastatavate trükiste toimetaja määramine ja valmis käsikirjadele trükiloa andmine;
– muude küsimuste otsustamine, mis ei kuulu üldkoosoleku pädevusse.
5.4. Juhatus valib oma liikmete hulgast juhatuse esimehe ja aseesimehe.
5.5. Juhatuse esimees esindab seltsi ja kirjutab alla seltsi lepingutele. Esimehe puudumisel täidab neid kohuseid seltsi aseesimees või ühiselt kaks juhatuse lihtliiget.
5.6. Juhatuse koosoleku kutsub kokku juhatuse esimees vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kord kvartalis.
5.7. Juhatuse esimees kindlustab, et juhatuse koosolekute teated saadetakse kõigile juhatuse liikmetele kirjalikult üks nädal ette.
5.8. Juhatus võib teha otsuseid koosolekut kokku kutsumata, nii et kõik liikmed kirjutavad alla samasisulisele dokumendile.
5.9. Juhatuse otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Iga juhatuse liige omab üht häält, kui hääled jagunevad võrdselt, saab otsustavaks juhatuse esimehe hääl.
5.10. Juhatuse otsused vormistatakse kirjaliku protokollina, sellele kirjutavad alla kõik kohal olnud juhatuse liikmed. Juhatuse liikmel, kes on hääletanud otsuse vastu, on õigus esitada kirjalik eriarvamus, sellisel juhul tuleb juhatusel eriarvamus lisada protokollile. Sellisel juhul juhatuse liige vabaneb võimalikust vastutusest antud asjas.
5.11. Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste täitmata jätmisega või mittenõuetekohase täitmisega süüliselt seltsile kahju tekitanud, vastutavad seltsi ees solidaarselt otsese kahju ulatuses. Otsuse nõuete esitamise kohta teeb üldkoosolek.
5.12. Kui juhatus pole tööle võtnud tegevdirektorit, juhib seltsi jooksvat tegevust juhatuse esimees ainuisiklikult.
VI SELTSI VARA
6.1. Seltsi vara tekib liikmete liikmemaksudest ja muudest maksetest, seltsi vara kasutamisest ja tegevusest saadavast tulust, seltsi toetajaliikmetelt saadud toetussummadest, riigi ja kohaliku omavalitsuse majandusabist, annetustest ning muudest laekumistest.
6.2. Seltsi toetajaliikme toetuste kasutamist ei saa otsustada ilma toetajaliikme või tema volitatud esindaja nõusolekuta.
6.3. Selts ekspluateerib ja remondib tema valduses või omandis olevat vara täieliku isemajandamise põhimõttel ja lepinguvabaduse tingimustes.
VII KONTROLL JA REVIDEERIMINE
7.1. Üldkoosolek teostab järelevalvet teiste seltsi organite tegevuse üle, kusjuures selle ülesande täitmiseks määrab üldkoosolek revisjonikomisjoni kuni korralise aastarevisjoni tulemuste esitamiseni üldkoosolekul.
7.2. Revisjonikomisjon valitakse salajasel hääletamisel häälte enamusjärjekorraga 3 liiget ning kui keegi liikmetest voliaja kestel lahkub, kutsutakse asemele komisjoni valimiste häältelugemisprotokolli järgi järgmine kandidaat. Üks revisjonikomisjoni liikmetest võib olla toetajaliige.
7.3. Revisjonikomisjon valib enda hulgast esimehe.
7.4. Komisjoni liikmeteks ei saa olla juhatuse liikmed ega seltsi palgalised töötajad.
7.5. Juhatuse ja muu organi liikmed peavad võimaldama revisjonikomisjoni liikmetel tutvuda kõigi revisjoni läbiviimiseks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet.
7.6. Revisjonikomisjoni liikmetel on õigus juhatuse koosolekutest sõnaõigusega osa võtta.
VIII LÕPETAMINE
8.1. Selts lõpetatakse:
– üldkoosoleku otsusega;
– pankrotimenetluse alustamisel seltsi vastu;
– liikmete arvu vähenemisel alla kahe või muu seaduses sätestatud suuruse;
– üldkoosoleku võimetuse korral määrata seaduses või põhikirjaga ettenähtud organite liikmeid;
– muul seaduses või põhikirjaga ettenähtud alusel.
8.2. Seltsi lõpetamise võib alati otsustada üldkoosoleku otsusega, mis on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud 4/5 üldkoosolekul osalenud või esindatud liikmetest.
8.3. Seltsi tegevuse lõpetamine ja lõpetamisel selle likvideerimine toimub seaduses ettenähtud korras ja viisil.
8.4. Seltsi likvideerimisel läheb seltsi vara sarnase eesmärgiga mittetulundusühingu valdusesse.
8.5. Kui seltsi vara ei saa jaotada põhikirjas ettenähtud alustel, juhindutakse lõpetamise korral vara jaotamisel seaduses sätestatust.